Lolu cwaningo lubika ngamasu othisha bebanga lokuqala nelesibili okufundisa ukufunda nokubhala ngolimi lwasekhaya lwesiZulu. Ngihlaziye imiphumela yocwaningo ngisebenzisa Inkulumo kaBernstein Ngemfundo Yezingane Esakhula kanye nokucabanga okujulile mayelana nezindlela zokufundisa ukufunda nokubhala.
ISINGENISO
ISISUSA SOCWANINGO
ISENDLALELO SOCWANINGO
Kunabacwaningi abagcizelela ukuthi ubudlelwano phakathi kwesikole nekhaya bunomthelela emfundweni yokufunda nokubhala futhi kwenza kube lula kumfundi (Hancock, 2002; Krashen, 2000; Thomas & Collier, 1998). Okunye okubalulekile engikubhekile wukuqeqeshwa okumele othisha basemabangeni aphansi bakwazi ukufunda nokubhala ngoba kuvele ukuthi kunenkinga nakulokhu kuqeqeshwa.
ISITATIMENDE SEZINKINGA EZICWANINGWAYO
IMIBUZONGQANGI YOCWANINGO
ISIQONDISO KANYE NENHLOSOMFEZO YOCWANINGO
IZINHLOSONGQO ZOCWANINGO
UBUMQOKA BOCWANINGO
IZINGQINAMBA NEMINGCELE KOCWANINGO
Ngokwezinga locwaningo, lolu cwaningo lusemkhakheni wokufunda nokufundisa kuphela, hhayi emkhakheni wenqubomgomo yolimi noma eminye imikhakha, njengoba bebaningi kwezemfundo. Lolu cwaningo lubheke amaqhinga asetshenziswa othisha uma befundisa ukufunda nokubhala ebangeni lokuqala nelesibili, kanti othisha bebephuma esifundeni esisodwa nezikole eziyisithupha.
UKUHLELEKA KWEZAHLUKO
- Isahluko Sokuqala: Isingeniso
- Isahluko Sesibili: Ukubuyekezwa Kwemibhalo
- Isahluko Sesithathu: Uhlaka Lwenjulalwazi kanye
- Isahluko Sesine: Umklamo Nezindlela Zocwaningo
- Isahluko Sesihlanu: Okutholakele Ocwaningweni
- Isahluko Sesithupha: Ukuhlaziya Okutholakele, Izincomo Kanye
- Imithombo Yolwazi Esetshenzisiwe
- Izeleko
Lokhu okubili, ulwazi nemicabango, kungisizile ukuba ngihlaziye ulwazi engiluthole ngesikhathi lolu cwaningo luphenya ngamasu asetshenziswa othisha uma befundisa ukufunda nokubhala ebangeni lokuqala nelesibili, befundisa ngolimi lwasekhaya isiZulu. Lesi sahluko sethula umbiko ophelele walokho othisha abakushoyo nabakwenzayo lapho befundisa ukufunda nokubhala emakilasini.
ISIPHETHO SESAHLUKO
ISINGENISO
Egcizelela ukubaluleka kokufunda ukuze ukwazi ukufunda nokubhala ngolimi lwebele emakilasini emfundo eyisisekelo, uFishman (1991) noRosenthal beno Cichelloa (1986) bathi, ukungasebenzisi ulimi lwebele ekufundiseni ukuze bakwazi ukufunda nokubhala. kubangela ushintsho olimini lwakho futhi umphumela uba ukungqubuzana kwamasiko nezindlela zokuphila. Nakuba ukufunda nokufundisa ukufunda nokufundisa ngolimi lwendawo kubonakala kuphumelela, bakhona abakubona kuwumphumela omubi emfundweni.
IMIZAMO EYENZIWE YININGIZIMU-AFRIKA UKUBHEKANA NESIMO SAMAZINGA
Ngokusekelwe kule mibono, kubonakala ukuthi ukusetshenziswa kolimi lwendawo ekufundeni nasekufundiseni emabangeni aphansi kubhekene nezinselelo eziningi, njengoba lolu cwaningo lwathola uma kubhekwa amaqhinga asetshenziswa othisha uma befundisa ukufunda nokubhala ngolimi lwendawo isiZulu ekuqaleni. kanye nebanga lesibili. Konke lokhu kuyimizamo yokukhulisa izinga eliphansi lokufunda nokubhala futhi kubukeka kusiza ekufundiseni ukufunda nokubhala ngolimi lwendawo, ikakhulukazi emabangeni aphansi.
UCWANINGO OLWENZIWE EMAZWENI ANGAPHANDLE KWENINGIZIMU-AFRIKA
Ngokwencazelo eyethulwe ngenhla, kuyabonakala ukuthi izinqubomgomo zezilimi ezisetshenziswa ohulumeni bamakoloni emazweni amaningi ase-Afrika zisasetshenziswa njengoba amazwe ambalwa kakhulu abeka lezi zilimi zasendaweni njengezilimi ezisemthethweni futhi azenze izilimi zokufundisa. nokufunda. Banezizathu abazishoyo njengokuthi; Izilimi zomdabu azikathuthukiswa, okuhlanganisa ukushicilelwa kwezichazamazwi, izinsiza zokufundisa kanye nokushoda kokuqeqeshwa okufanele kothisha ekufundiseni lezi zilimi.
AMASU OKUFUNDISA UKUKWAZI UKUFUNDA NOKUBHALA EMABANGENI APHANSI 22
Ngenye indlela, ukugxila ekuthuthukiseni othisha basezikoleni zamabanga aphansi kungasiza ekulweni nalesi simo sokungafundi kahle kwabafundi. Ngibuyekeze ucwaningo ngemizamo yaseNingizimu Afrika yokubhekana namazinga aphansi okufunda nokubhala.
ISINGENISO
UHLAKA LWEMICABANGONZULU
- INDLELANDE YOLIMI OLUPHELELISIWE
- INDLELANDE YOKUFUNDISA NGOKUPHIMISELA IZWI
- INDLELANDE YOKUHLOBANISA AMAGAMA
- INDLELANDE YOKUNYAMANISA
Futhi abanye abacwaningi (Adams, 1990; Raphael and Hiebert, 2013) bakuthola kungcono ukuhlanganisa lezi zindlela; incwadi yezisho ephelele kanye nomhlahlandlela wokufunda ngoba umfundi ufunda amagama emshweni noma endabeni futhi afunde ukuthi amagama aphinyiselwa kanjani. Njengoba nje ikhono lokuhlobanisa amagama lisho ukukwazi ukubona amagama, ukuwabona, nokukhumbula incazelo yawo emishweni noma endabeni, ngokufanayo nekhono lokuqeda ulimi amagama afundwa ngalo engxoxweni.
UHLAKA LWENJULALWAZI
Abacwaningi abaningi basebenzise I-Child Education Talk ukuze bayibheke ngokwezigaba kanye nombono wohlaka lomqondo ngoba lena imicabango esekela ithiyori kaBernstein. Ngokulandelayo, ngizochaza kafushane abacwaningi abasebenzise lesi sizindalwazi, ikakhulukazi labo abagxile eSigcawini Semfundo Yezingane (1990). Babuyekeze ikharikhulamu yesayensi, bebheka ukufundisa nobuholi bayo, besebenzisa incwadi kaBernstein ethi The Discourse of Early Childhood Education (1990), imibono yokuhlukanisa kanye nohlaka lomqondo (1971).
ISIPHETHO
ISINGENISO
INDLELAKUBUKA YOCWANINGO
Indlelakubuka Eqhume Kweyomgamelo
Le ndlela yokubuka iyindlela yokuthola ulwazi ngokusebenzisa indlela yokuhlola nokubheka okwenzekayo kwesimo, futhi ulwazi olutholiwe lubhekwa njengeqiniso mayelana nalokho okuvame ukwenzeka kuzo zonke izindawo. Ngakolunye uhlangothi, okwenzeka ezikoleni zezifunda ezimbalwa lapho kwenziwa khona ucwaningo kwenzeka kuzo zonke izikole zakuleso sifunda noma ezweni lonke. Ngenye indlela, izifundo zithathwa njengezinceku ezihlinzeka ngolwazi locwaningo, umcwaningi uyasiqonda isimo esebenzisa indlela yokuhlola, umcwaningi ubheka ukuthi izifundo zenzani ngaphandle kokuhileleka esimweni, ngaleyo ndlela agweme ukuchema okungenzeka kwakhe ngenkathi edala ulwazi ( Neumann (2000).
Indlelakubuka Yokuhlolisisa
Indlelakubuka Yomhumusho
Kanjalo nami bengihlose ukuthola kabanzi ngesimo sothisha bothisha, ukuthi yimaphi amaqhinga asetshenziswa othisha bebanga lokuqala nelesibili uma befunda ikhono lokufunda nokubhala ngolimi lwasekhaya lwesiZulu. Ukuhlala nothisha ezikoleni nokubabona benza abakwenzayo ezindaweni zabo zokusebenza zansuku zonke ngaphandle kokushintsha lutho kungenze ngasiqonda kangcono isihloko socwaningo: amasu nezindlela ezisetshenziswa othisha bebanga lokuqala nelesibili lapho befunda ukufunda nokubhala esifundweni. ulimi lwendawo isiZulu. Okungukuthi, ngibheke ukuthi othisha bafundisani futhi yiziphi izindlela, izindlela nama-database abazisebenzisayo uma befundisa ukuze ukufundisa kwabo ukufunda nokubhala kuzophumelela.
UMKLAMO NEMINGCELE KOCWANINGO
Yingakho ngiphinde ngasebenzisa imibono nezincazelo zothisha nezizathu abazibekile eziholele ekutheni bafundise ukufunda nokubhala ngendlela abakufundisa ngayo. Ezinye izihloko ezivele ngale kwamasu abawasebenzisayo ngezokufunda nokubhala egciniwe kanye nokuqeqeshwa kothisha ekufundiseni ukufunda nokubhala emabangeni aphansi. Ukungena ezimpilweni zabahlanganyeli ukuze bathole ulwazi ngesimo esicwaningiwe, baqonde kabanzi ngalokho abakwenzayo nsuku zonke nokuthi kungani bekwenza, bafundiswe kanjani ukufunda nokubhala.
ISIFANEKISOMQONDWENI SOCWANINGO: UKUCHAZWA KWEZIZWE ZOMHLABA
Ngakho-ke bengiphenya ngicwaninga ngamasu nezindlela ezisetshenziswa othisha lapho befundisa ukufunda nokubhala ngolimi lwasekhaya lwesiZulu, ukubamba iqhaza nabo esimeni sabo sokufundisa nokukhuluma nabo kuletha ulwazi olusha abebengakwazi ngenxa yemibuzo engiyibuzile. lokho kwakungeke kubenze bashintshe indlela ababekwenza ngayo. Ngokunjalo, njengomcwaningi, lokhu kungisizile ukuba ngithole ulwazi futhi ngiqonde amaqhinga nezindlela ezisetshenziswa othisha uma befundisa amakhono okufunda nokubhala ngolimi lwasekhaya lwesiZulu. Ngokunjalo, lolu cwaningo engilwenzayo lumayelana nezilungiselelo zesikole futhi luhlose ukuthola kabanzi ngalokho othisha abakwenzayo lapho befundisa ukufunda nokubhala.
INDLELANDE YOCWANINGO: UCWANINGO LOBUNJALO BOTHO
Ngasebenzisa nezindlela ezintathu zokukhiqiza ukwaziswa, okuyinhlolovo, ukubuka othisha befundisa, nokuhlaziya imibhalo, izindlela ezisetshenziswa ekucwaningeni ngesimo somuntu. Esokuqala siwukuthi ukufundwa kwemvelo yomuntu kuhlobene nombono womhumushi; umcwaningi uphenya ngendlela abuka ngayo umhlaba. NgokukaMarshall noRossman (1999), ucwaningo lwequalitative lunikeza ithuba lokwenza ucwaningo oluphenyayo, oluchazwe endabeni nokuhleleka kwesimo, ukuze kutholakale ulwazi olunzulu ngalabo abacwaningwayo.
INDAWO YOCWANINGO
Kanjalo, ukucwaninga ubunjalo bomuntu kuyindlela yokuthola ulwazi ngokubuza imibuzo, kusetshenziswa ukuhlola, ukubheka othisha abafundisa, nokuhlaziya imibhalo, okusho ukuthi alukho ulwazi noma isenzakalo esiyothathwa njengento engenamsebenzi futhi ngeke ichazwe ngaphandle kocwaningo. Kulesi sifundazwe abantu abaningi bakhuluma isiZulu njengolimi lwabo lwebele, kanti isiZulu siwulimi lokufunda nokufundisa emabangeni aphansi kusukela eSamukelo kuze kufike ebangeni lesithathu (Mashiya, 2011). Ngesikhathi belungisa ulwazi kulezi zikole othisha baveze ukuthi imvelo inomthelela omkhulu kulokho okufundwayo njengoba abanye abafundi bengasazi nhlobo isiZulu futhi bakhuluma isiXhosa nesiSuthu ekubeni isiZulu siwulimi lokufunda nokufundisa.
IZINDLELA ZOKUQOKWA KWABAHLANGANYELI
Abahlanganyeli bocwaningo bangase bakhethwe ngesizathu sokuthi ulwazi luzotholakala kalula kubo lapho ulwazi lukhiqizwa, kodwa lesi akusona isizathu esiyinhloko. Kule ncazelo engenhla, kuyacaca ukuthi zonke izindlela zokukhetha ababambiqhaza zinezinzuzo kanye nobubi bazo, ngakho kuwumthwalo womcwaningi ukukhetha ngokucophelela nangokucophelela indlela yokukhetha ababambiqhaza ocwaningweni oluqondene ngqo nocwaningo alwenzayo.
IZINDLELA ZOKUKHIQIZA IMINININGO
Inhlololwazi Esakuhleleka
Okubalulekile ngaleli tafula eliyisikwele elingenhla ukuthi ngidalule amagama othisha, amabanga abafundisayo, iminyaka abafundise nabaqeqeshwa ngayo, ngenhloso yokuveza isizathu esenza ukuthi izenzo zabo zingafani uma befunda ukufunda nokubhala. . Lokhu kunikeza umbono wokuthi kubalulekile ukuba umcwaningi aqaphele lapho ekhetha izindlela azozisebenzisa okungamathuluzi okukhiqiza idatha, angeke ayithathe kalula, kufanele aqikelele ukukhetha lezo yena ulwazi oluqondile azonikeza lona. uyadinga. Ephawula ngokusetshenziswa kwe-tape recorder uma enza ucwaningo, uBryman (2001) uthi kuyasiza ukuthola ulwazi oluqondile noma ngabe kunengozi yokuthi umcwaningi agcine engazibhalanga izimpendulo, futhi lokhu kubalulekile ukuthi nakuba eqoshiwe, umcwaningi uyibhala phansi ngoba iqinisekisa ukuthi akukho lwazi olubalulekile olusala ngaphandle.
Ukubukela Othisha Befundisa Ekilasini
Ukubuka othisha befundisa ukufunda nokubhala emakilasini kwangithatha amasonto amathathu, isonto elilodwa esikoleni ngasinye kwezithathu. Abafundi engangibabuka babebathathu kuthisha ngamunye, kodwa kwakungabafundi abahlukene, okwaholela ekubeni ngithole ingcebo yolwazi ngalokho othisha abakwenzayo.
Ukuhlaziya Imibhalo
IZINDLELA ZOKUHLAZIYA IMINININGO
Yilokho-ke engangikubuka ngakuqhathanisa kwanginika isithombe esiphelele sokuthi othisha benzani uma befundisa ukufunda nokubhala ekilasini. Ngikwazile ukuchaza ukuthi othisha benzani uma befundisa ukufunda nokubhala ngolimi lwasekhaya lwesiZulu, ebangeni lokuqala nelesibili. Ngokwencazelo engenhla, kusobala ukuthi kubalulekile ukuthi umcwaningi azinike isikhathi sokutadisha ephindelela ukuze akwazi ukuhlonza nokuhlaziya kahle akhiphe okubalulekile nokudingekayo futhi angafaki konke okushiwo ngumcwaningi. , ngoba ucwaningo alukwenzi lokho ezingeni elifanele.
INKAMBISO ELUNGILEYO ELANDELIWE
Ngokocwaningo engilwenzayo, ucwaningo lwalolu hlobo, umkhuba omuhle ubonakala kahle uma ngenza ucwaningo oluhlelekile, ngoba imibuzo ebengizoyibuza abahlanganyeli bebekwaziswa nabafuna ukuyibona, okungisizile. ukuze bathole imvume yabo kubahlanganyeli kalula. Ngakho-ke ngilandele umkhuba omuhle wocwaningo ngokubhala izincwadi ngicele imvume kubaphathi boMnyango wezeziMali KwaZulu-Natal ukuthi ngenze ucwaningo esiFundeni sasePhayindane ezikoleni ezintathu ezikhethiwe. Kuyacaca ukuthi ukulandela umkhuba omuhle akuyona into oyenzayo kuphela uma uyithokozela njengomcwaningi, kodwa kubaluleke kakhulu kunanoma yini eyenziwa ocwaningweni ngoba ithinta amalungelo abantu.
UKUSHUBA, UKUKHOLEKA NOKWETHEMBEKA KOCWANINGO
Ukushuba Kocwaningo
Ukukholeka Kocwaningo
Ukwethembeka Kocwaningo
Ukudluliswa kubhekisela endleleni umcwaningi abonisa ngayo ukuthi imiphumela yocwaningo lwakhe ingasatshalaliswa kwamanye amazwe, abantu noma izimo ezifanayo. Ukwethembeka kubhekisela ekutheni ingabe imiphumela yocwaningo inothile ngokwanele yini ukuze isetshenziswe abanye abacwaningi bocwaningo olufanayo ukuze benze ucwaningo olufanayo. Kungabonakala ukuthi ukwethembeka kusetshenziswa njengendlela ephelele yokuqinisa imiphumela yocwaningo ukuze ibonakale futhi umthelela wayo ube muhle kwezinye izifundo ezizokwenziwa kusetshenziswa lona.
IZINGQINAMBA ZOCWANINGO
Lokhu ngikuveze ngokusebenzisa izindlela ezivame ukusetshenziswa zokuhlaziya ulwazi locwaningo, njengokwenza ulimi olufingqiwe olusekelwe olwazini olukhiqiziwe ukuze kwakhiwe izingosi zolwazi. Nalolu hlobo locwaningo alugcizeleli ukwethembeka nokwethembeka kocwaningo (Argyris, 1952), kwazise umcwaningi nguyena okhiqiza ulwazi. Uma kubhekwa ububanzi bocwaningo, lolu cwaningo lusendaweni yokufunda nokufundisa kuphela, hhayi endaweni yenqubomgomo yolimi noma ezinye izindawo zolimi, eziningi zazo.
ISIPHETHO
Ukukhombisa ukwethembeka nokuthembeka kocwaningo, ngasebenzisa izindlela eziningi ukuze ngikhiqize idatha yocwaningo; okuyi-systematic survey engayenzela uthisha ngamunye kwabayisithupha sebebonke, ngivakashele uthisha ngamunye kathathu ekilasini ngimbuka efundisa izingane ezahlukene, ngabheka namaphepha athi othisha ayabasiza ekufundiseni ukufunda nokubhala. . Ngokusebenzisa lezi zindlela ezintathu, ngikwazile ukukhombisa ubuqiniso nokwethembeka kocwaningo, njengoba ngibonisile ngenhla ukuthi ukusetshenziswa kwe-triangulation ekukhiqizeni ulwazi kukhulisa ukwethembeka nokuthembeka kocwaningo ngoba lezi zindlela zisebenza ndawonye. Kanti ngokobukhulu balo lithinta kuphela othisha abafundisa amabanga 1 no-2 futhi akubandakanyi abafundi njengoba kubhekwa amaqhinga asetshenziswa othisha uma befundisa ukufunda nokubhala ebangeni lesi-1 nelesi-2, kanti basesifundeni sezikole eziyisithupha kuphela. .
ISINGENISO
UKUFUNDISA KOTHISHA NGOMPHONSE WENDLELANDE YOKUPHIMISELA IZWI
Le phrojekthi yokubiza amagama isetshenziswa othisha bebanga lokuqala nelesibili ukufundisa izingxenye ezincane zamagama namalunga egama. Leyo ndlela yokufundisa iyafana nendlela yokubiza amagama ngoba iqala ngegama eliphelele bese ilihlaziya ngokwemisindo eliyenzayo. Othisha baqala ngokufundisa izingxenye ezincane zegama ngokuzimela esikhundleni salo lonke igama, njengoba kwenzeka ngokuphimisela.
UKUFUNDISA NGOKUPHINDUKUSHO OKUNGENANZIKANDAWENI WOLIMI
Wabuye wabhala umsindo 'ng' wabe esebhala unkamisa wakha imisindo emisha 'nga, nge, ngi, ngo, ngu'. Futhi ngendlela ebesingahumusha ngayo wukuthi uthisha ufundisa ngokuphinda lokho akufundisayo, uyakusho futhi abafundi bakusho ngemuva kwakhe ukuze bezokuqonda abakufundayo. Wethula ingane yakhe encane ngokuyicela ukuthi ibhale le misindo elandelayo; na, ha, la, wabe esefunda imisindo wathi abafundi bamlandele.
INSWELEKO YOQEQESHO NOLWAZI-MBE KOKUFUNDISA UKUKWAZI UKUFUNDA
Ngakho-ke, kuyabonakala ukuthi izindlela ezisetshenziswa othisha bebanga loku-1 nelesi-2 azikugwemi ukufundisa ngempumelelo ekufundeni nasekubhaleni. Lena yindlela yokuphimisa leli gama, futhi yiyona okulindeleke ukuthi bonke othisha bayisebenzise uma befundisa ukufunda nokubhala kula mabanga aphansi. Ukuntuleka kolwazi nokuqeqeshwa kokufundisa othisha ukufunda nokubhala kufakazelwe nawukusebenzisa indlela yokubiza abayisebenzisa bonke esikhundleni sendlela yokubiza amagama.
ISIPHETHO
I-Master isiza ukuhlomisa othisha ngolwazi lwesizindalwazi nezindlela zokufundisa ukufunda nokubhala, ikhuphule izinga lokuzibophezela kukathisha emsebenzini, ikhulise ulwazi lukathisha ngesifundo, ihlomulisa izindlela zokufundisa futhi imsize ukuba alinganise impumelelo yomsebenzi wakhe ekilasini. Ngakho-ke ngingayivala le ngxoxo ngokuthi, kuzo zonke izinto ezibalulekile ekufundiseni ukufunda nokubhala, akukho okubaluleke ukwedlula ukuqeqeshwa nolwazi lukathisha ekufundiseni okufundiswayo.
ISINGENISO
UKUHLAZIYA ULWAZI OLUTHOLAKELE KUSETSHENZISWA IZINJULALWAZI
Lolu cwaningo lukhombisa ukuthi othisha abanalo ulwazi oluncane ngolimi olusetshenziswa ekufundiseni ukufunda nokubhala kubafundi bebanga lokuqala nelesibili. Ukusebenzisa ulimi lonke, ukuphimisela, ukuxhumanisa amagama nezindlela zokumatanisa ukufundisa ukufunda nokubhala kungasiza othisha bebanga lokuqala nelesibili ekubafundiseni ukufunda nokubhala ngempumelelo. Kulolu cwaningo kutholakale ukuthi ukuntula ulwazi, okungukuthi, ulwazi lwezingosi nezindlela ezisiza ukuhlonza izindlela nezindlela zokufundisa, kuwumphumela wokuntula ukuqeqeshwa kokufundisa amakhono okufunda nokubhala kothisha bebanga lokuqala nelesibili. .
UKUPHENDULEKA KWEMIBUZO
Umbuzongqangi 1
Lokhu kuholele ekutheni abafundi bagcine bengalutholi ulwazi oluhle lokufunda nokubhala njengoba bekubonakala kulezi zikole zocwaningo. Kubonakale ukuthi ngokusetshenziswa kwaleli su lokufundisa nge-flip, akubona bonke abafundi ekilasini abagcina bethuthuka ekufundeni nasekubhaleni. Elinye isu elisetshenziswa othisha uma befundisa ukufunda nokubhala ukuthi uthisha agade izingane.
Umbuzongqangi 2
Umbuzongqangi 3
UMONGO WOKUTHOLAKELE OCWANINGWENI
Okugqamayo ngokuntula ulwazi kothisha ekufundiseni ukufunda nokubhala wukuthi othisha abanalo ukuqeqeshwa okuqhubekayo kwangaphandle noma kwangaphakathi ezikoleni. Futhi akukho ukuzithuthukisa kothisha ngezifundo noma iziqu zeMasters ukuze bazihlomise ngolwazi lwama-database nezindlela zokufundisa ukuze bakwazi ukufunda nokubhala ngolimi lwesiZulu. Kuyaphawuleka ukuthi lokhu akwenzeki ezikoleni zocwaningo ngenxa yokuntula ulwazi nokuqeqeshwa kothisha ukuze bafundise ukufunda nokubhala, futhi ngenxa yokuthi othisha bathembele kakhulu ezincwadini, akukho abakwaziyo nabakwenzayo ukubhekana nalesi simo sabafundi abangakwazi ukufunda. Funda bese ubhala.
IZIPHAKAMISO EZISUSELWA EMIPHUMELENI YOCWANINGO
EZIQONDENE NABACWANINGI BOMKHAKHA WEZEMFUNDO EYISISEKELO
EZIQONDENE NOMNYANGO WEMFUNDO EYISISEKELO
EZIQONDENE NENQUBOMGOMO YOLIMI
IQOQA LESAHLUKO
Mugomba and M.Nyaggah, (eds,), Independence without Freedom – The Political Economy of Colonial Education in Southern Africa Santa Barbara, Studies in International and Comparative Politics. National Department of Education's Policy Document Qualitative Methods in Higher Education Policy Analysis Using Interviews and Document Analysis. The Qualitative Report 2014 Volume 19, Article 52, 1-19 http://www.nova.edu/ssss/QR/QR19/owen52. pdf. Graduate Unemployment in South Africa: Extent, Nature and Causes UNIVERSITY OF THE WESTERN CAPE ECONOMICS DEPARTMENT.